Mai Raud-Pähn 100

2. novembril sai Baltic Heritage Networki vanim liige, Mai Raud-Pähn 100 aastaseks. Mai liitus organisatsiooniga juba selle alguseaegadel, Stockholmi eestlaste arhiivirühma juhina. Aastast … on ta BaltHerNeti auliige.

Juubelipidu toimus 5. novembril Rootsi Eestlaste Liidu eestvõttel moodsa hübriidüritusena: Mai koos RELi esinaise Sirle Sööt´iga viibisid Mai juures kodus, osa külalisi oli kogunenud Stockholmi Eesti Majja, ülejäänud pidulised olid oma kodudes ja kogu see seltskond sai kokku Zoomis. Vaatasime fotosid Mai albumitest, kuulasime juubilari ettekannet hõbekäsitöödest, nautisime muusikalisi vahepalasid ja saime osa arvukatest õnnitlustest. Ka BaltHerNet saatis Maile oma videotervituse.

Mai Raud-Pähn sündis Pärnus. Eestis jõudis ta omandada algkooliõpetaja kutse ning kolm aastat õpetajana töötada, kuid 1944 sügisel pidi põgenema – esmalt Saksamaale, hiljem Taani kaudu Rootsi.

Rootsis jõudis ta pidada erinevaid ameteid, enne kui sai jätkata kunstiõpinguid. Ta õppis õhtustel kursustel ilukirja ja seejärel joonistusõpetajate instituudis. Pärast lõpetamist töötas ta Visbys joonistusõpetajana. 1959-1964 õppis ta professor Sten Karlingi juures Stockholmi Ülikoolis kunstiajalugu, arheoloogiat, etnoloogiat ja etnograafiat ning hakkas uurima hõbekäsitööd. 1972 omandas ta litsentsiaadikraadi tööga “Hõbesepad Tallinnas 1474–1659”.

1980 asus Mai Raud-Pähn tööle Rootsi Eestlaste Liidu büroosse sekretärina. 1987 sai temast büroojuhataja, kellena ta töötas kuni pensionile minekuni. Aastatel 1987–2014 oli ta ajakirja Rahvuslik Kontakt peatoimetaja. Mai on olnud tegev veelpaljudes organisatsioonides: Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu, Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi, TRIINU, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts. Ta oli ka Rootsis tegutseva Eesti Teadusliku Seltsi liige ja sekretär.

Mai on olnud ikka kohal BaltHerNeti suvekoolides ja konverentsidel, jagades seal meiega oma isiklikke mälestusi ning rääkides Rootsi eestlaste arhiivirühma tööst. Ta oli ka peamine abiline, kui korraldasime 2009. aastal Stocholmi Eesti Majas väliseesti arhiivide infopäeva.

Mai on vaikselt sõnakas, vaimukas, lõpmata tegus ja tõeline daam, kes ei kaota kunagi enesevalitsemist. Mai on ka õnneseen. BaltHerNeti suvekoolide lõpupeol toimub alati suur loterii, kus loositakse välja auhindu, milleks on raamatud, filmid ja peaauhinnaks tasuta osavõtt järgmisest suvekoolist. Mai on selle võitnud lausa kahel korral ja ilma igasuguse sobita. Viimane, 2017 Haapsalu suvekoolis võidetud auhind, on tal küll kahjuks välja võtmata…

Lõpetuseks veel üks mälestuskild 2017. aasta suvekoolist. Kuulasime Ants Laikmaa muuseumis Anton Pärna pajatusi kunstnikust ja maja ajaloost. Kui ta jutus pausi tegi, hakkas Mai rääkima sellest, kuidas ta Laikmaad päriselus kohtas… Muuseumimehe ja meie kõigi raamatutest õpitud tarkus kahvatus: niisama lihtsalt ja loomulikult nagu meie räägiksime sellest, et nägime Tartu vahel jälle Hando Runnelit (mitte-eestlastele teadmiseks: tegemist on elava eesti luulekllassikuga), kõneles tema inimestest, kelle kohta meie oleme ainult ramatutest lugenud. Nii on, et me kõik oleme elavaks sillaks aegade vahel, jagades lugusid ja elukogemusi põlvkonnalt põlvkonnale. On tore, et Mai on sillaks meie rahva minevikku. Täname teda pika elu jooksul tehtu ja eest ja soovime talle rõõmsat meelt ja head tervist!