Tallinna Ülikoolis, 14.-15. oktoobril 2010.
Varasemas migratsiooniuurimises andsid tooni makroteooriad. Rändeotsuseid seletati peamiselt majanduslike põhjustega ja vähem pöörati tähelepanu rändekäitumise komplekssele iseloomule. Kaasaegne migratsiooniuurimine rõhutab varasemaga võrreldes enam rändeotsuse individuaalset iseloomu. Migratsioonis nähakse inimeste isiklike otsuste tulemust, mida ei mõjuta niivõrd üldised majanduslikud tõuke- ja tõmbefaktorid, vaid sisemine veendumus sellest, kuidas isiklikku elu otstarbekamalt sisustada.
Väljarännet struktureerivate peamiste perioodidena nähakse ettevalmistust rändeks, rännet, päralejõudmist, harjumist, reageerimist assimilatsioonisurvele. Tavaliselt räägitakse sellisest skeemist seoses vabatahtliku väljarändega, põgenike ränded on sageli jäänud endiselt makroteoreetiliste mudelite uurimisobjektiks.
Käesolev konverents seab fookusse vabatahtliku ja sunniviisilise rände motiivid ja iseloomu ning üritab leida vastuseid järgmistele küsimustele:
– Missugustest rändetüüpidest saab seoses Eestiga rääkida?
– Eestiga seotud vabatahtliku või sunniviisilise väljarände sarnasused ja erinevused.
– Kas ja kuivõrd saab sunniviisiliste rännete puhul rääkida individuaalsetest otsustest?
– Kui vabatahtlik on vabatahtlik väljaränne?
– Opteerunute roll Eestiga seotud rändes.
– Kas ja kuidas sõltub kohanemine uuel asukohamaal rände iseloomust?
Konverentsile oodatakse ettekandeid, mis rände iseloomu arvestades käsitlevad nii Eestist lähtunud kui Eestisse siirdunud rändeid ja migrantide kohanemist uuel asukohamaal.
Teesid (kuni 1000 tähemärki) palume saata 25. märtsiks 2010 aadressile: migratsioon[at]gmail.com
Korraldustoimkond:
Aivar Jürgenson, Tallinna Ülikool
Kaja Kumer-Haukanõmm, Tartu Ülikool
Astrid Tuisk, Eesti Kirjandusmuuseum