Ei ta olnud ühti. Istub ikka endiselt põrgu väravas, paremat käsivart pidi kaljus kinni, ootab oma aega ja mõlemale jalale proteesi, et saaks tulla oma rahval’ õnne tooma, Eesti elu uueks looma. Aga tema sünniloo ja tänapäeva saatuse tõi doktorikraadiga kirjandusteadlane Marin Laak Metsaülikooli järelkajana Tartu College’i saali küll.