Kodueestlased abis Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskuses Minneapolises
Märtsis 2009 kirjeldasid kaks Rahvusarhiivi töötajat, Gristel Ramler ja Birgit Nurme, Minneapolises USA-s Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskuses (Immigration History Research Center, IHRC) Eesti Arhiiv Ühendriikides arhiivimaterjale.
Projekti rahastas BaltHerNet Rahvuskaaslaste Programmi raames (projekt „Arhiiviabi väliseesti kogukondadele ja asukohamaade mäluasutustele“). Omalt poolt toetasid ettevõtmist IHRC ja Eesti Arhiiv Ühendriikides. Projekti laiem eesmärk oli alustada pikemaajalist koostööd EAÜ materjalide kättesaadavuse parandamiseks. Läbirääkimised selleks algasid BaltHerNeti 2008. aasta suvekoolis, kus osales ka IHRC direktor Elizabeth Haven Hawley.
EAÜ on keskne organisatsioon USA-s, mis tegeleb väliseesti kultuuripärandi ja ajaloo kogumise ja säilitamisega. Missiooniks on võetud eesti kultuuri ja väliseestlaste päritolu uurimine ja tutvustamine. Arhiiv koosneb kolmest põhilisest kogust: arhiivkogu, arhiivraamatukogu ja museaalid.
Arhiivkogus säilitatakse organisatsioonide ja isikute arhiive, väiketrükiseid, käsikirjalisi noote ning audiovisuaalseid materjale. Eraldi väljatoomist väärib mikrofilmitud kartoteek ca 30 000 Saksamaal DP-laagrites olnud eestlase nimega ning mikrofilmitud ajaleheväljalõigete kogu 1300 Eesti ohvitseri kohta, kes teenisid Eesti, Saksa, USA või teiste riikide sõjavägedes.
2002. aastal jõuti lõpule arhiivis leiduva ca 30 000 foto korrastamise ja kirjeldamisega. Töö käigus korrastati fotod organisatsioonide ja isikute järgi ning fotokogu varustati nimestikega.
2002. aasta seisuga oli arhiivkogus üle 350 fondi.
Arhiivraamatukogu sisaldab põhjalikku valikut eestikeelsetest raamatutest ja perioodikast, võõrkeelset kirjandust Eesti ja teiste Balti riikide kohta ning Eesti kirjanike ja heliloojate teoseid. Juba 70ndatel alustati raamatute täieliku kataloogi koostamist, kataloogi täiendatakse jooksvalt.
Arhiivis on ka suur kollektsioon esemelist kultuuripärandit: medalid, märgid, margid ja kunstiteosed.
Eesti Arhiiv Ühendriikides asutamiskoosolek toimus 1969. aastal. Koosolekul otsustati rajada Eesti Arhiiv Lakewoodis New Jersey osariigis. Arhiivihoone valmis kohaliku Eesti Pühavaimu Koguduse naabruses 1972. aastal. Mõni aasta hiljem koliti sinna Ferdinand Kooli poolt kokku kogutud arhiivimaterjalid DP-laagrite perioodi kohta. Nendest dokumentidest sai Eesti Arhiivi nurgakivi.
2003. aastal deponeeriti umbes kolmandik arhiivkogust ruumipuuduse tõttu Minnesota Ülikooli juures asuvasse Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskusesse. Praegu moodustab see ligikaudu kümnendiku IHRC materjalidest ja on seal üks suuremaid kogusid. Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskus Minneapolises on üks juhtivatest vastava valdkonna uurimiskeskustest. Keskuse juures asuv arhiivkogu on omal alal maailma suurim, koondades nii soome, läti, ukraina, itaalia, saksa kui ka paljude teiste Ameerika Ühendriikides elavate kogukondade materjale. Kuna tegemist on paljudes erinevates keeltes ning erinevates kontekstides loodud materjaliga, teeb IHRC tihedat koostööd erinevate kogukondadega ning on loonud enda juurde IHRC Sõprade Seltsi, mille esimees sel aastal on Minnesota eestlaste esindaja Kalju Kubits. Vajaduse tõttu tõlkeabi, konteksti tundmise ja oskusteabe järele on IHRC väga huvitatud ka arenevast koostööst erinevate riikide mäluasutustega. Nii igapäevases töös arhivaalidega kui ka eriprojektides löövad kaasa paljud vabatahtlikud.
1965 asutatud ja aastast 1974 oma praegust nime kandva IHRC tööruumid ja arhiivkogu asuvad Elmer L. Anderseni Raamatukogus Minnesota ülikooli juures. Hoone on valminud 1999. aastal ning sealseid hoidlaid ja uurimissaali kasutavad lisaks raamatukogule 14 erinevat arhiivkogu omavat uurimisüksust. Moodsas maa-aluses hoidlas, mis kohati on 30 meetri kõrgused, on arhivaalide säilitamistingimused suurepärased.
Projekti “Eesti Arhiivi Ühendriikides kogude kirjeldamine ja kättesaadavaks tegemine elektroonilises otsimootoris Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskusele IHRCi veebilehel” eeltööd algasid 2008. aasta detsembris. Paari kuu jooksul loodi arhiivimoodustajate kirjeldused (u 150 kirjeldust), koondati informatsiooni sama moodustajate arhiivide leiduvuse kohta Eestis ja mujal maailmas ning peeti läbirääkimisi Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskusega.
Märtsi jooksul süstematiseerisid ja kirjeldasid Gristel Ramler ja Birgit Nurme Minneapolises 101 isikuarhiivi. Oodatava tulemuse kiirendamiseks kirjeldati arhiive otse IHRCandmebaasi sisestusmoodulis inglise keeles. Andmebaasi sai lisatud täiendav informatsioon Eestis ja mujal maailmas leiduvate samade moodustajate arhiivide kohta, parandati kirjeid, lisati säilikute/dokumentide loetelud, piirdaatumid, arhiivi piires esinevad keeled, arhiivimoodustajate eluloolised andmed jmt. Töö juba koostatud arhiivimoodustajate kirjeldustega jätkub veel mõnda aega – koostöös G. Ramleri ja B. Nurmega tõlgib üks IHRC vabatahtlik eelnevalt koostatud pikemad eestikeelsed kirjeldused inglise keelde. Enne andmete avalikustamist veebis vaadatakse need üle IHRC töötajate ja Eesti Arhiiv Ühendriikides esindajate poolt.
Minneapolises pidasid G. Ramler ja B. Nurme IHRC direktori Elizabeth Haven Hawley ettepanekul ka ettekande uurimiskeskuse ja ülikooli raamatukogu töötajatele ning IHRC sõpradele, kus nad rääkisid Rahvusarhiivi infosüsteemist AIS, tutvustasid digitaalsete allikate veebikeskkonda Saaga ja virtuaalset uurimissaali VAU.
Lähitulevikus on uurijatel ja huvilistel elektroonilist andmebaasi loodetavasti võimalik näha IHRC kodulehel ja Rahvusarhiivi virtuaalses uurimissaalis VAU. Kuna Minneapolises säilitatava materjali hulgas on väga unikaalset teavet nii väliseesti kogukonna ajaloo, eestlaste saatuse kohta II Maailmasõjas kui ka Eesti ja eestlaste kohta enne 1940. aastat (rääkimata rariteetsetest esemetest ja dokumentidest), oleks pikemas perspektiivis eesti ajaloo uurimise seisukohalt hädavajalik teha kättesaadavaks informatsioon sealsete arhiivide sisu kohta. See saab olema pikaajaline protsess, kuna lisaks säilikutasandil kirjeldamisele tuleb suurem osa materjalist eelnevalt süstematiseerida.
Birgit Nurme
Gristel Ramler
