2008. a sai Baltic Heritage Networki suvekoolis, kus osales ka USAs Minneapolises asuva Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskuse (Immigration History Research Center, IHRC) direktor Elizabeth Haven Hawley, alguse IHRC, Rahvusarhiivi ja Baltic Heritage Networki koostöö, mille raames kirjeldatakse ja korrastatakse IHRCs asuvaid Eesti Arhiiv Ühendriikides (EAU) kogusid. Projekti eesmärk on teadlikkuse tõstmise kaudu antud kogudest lihtsustada ja suurendada IHRCis asuvate eesti kogude kasutamist ja (välis)eesti ajaloo ning kultuuri uurimist. Projekti rahastavad Rahvuskaaslaste programm ja IHRC.
EAU on ameerika eestlaste organisatsiooni, mille eesmärk on koguda, säilitada ja tutvustada laiemale avalikkusele (välis)eesti kultuuripärandit, sinna ongi koondunud suur ja väärtuslik osa eesti kogukonna elu USAs kajastavat dokumentatsiooni. Arhiiv koosneb kolmest peamisest kogust: arhiivkogu, arhiivraamatukogu ja museaalid. 2003. aastal sõlmitud lepinug põhjal deponeeriti ligikaudu kolmandik EAU materjale IHRCsse, kuna 1972. a valminud EAU arhiivihoone jäi olemasolevale arhiivimaterjalile kitsaks. EAU kogu moodustab hetkel ligikaudu kümnendiku Keskuse materjalidest, samas on need praktiliselt süstematiseerimata ning kirjeldatud väga lühidalt. Vähene info IHRC eesti materjalide kohta takistab paratamatult nende uurimisvõimalusi. Samas leidub Minneapolises säilitatavates fondides väga unikaalset teavet väliseesti kogukonna ajaloo kohta ning eesti ajaloo uurimise seisukohast on hädavajalik teha avalikuks info sealsete arhiivimaterjalide sisu kohta.
Kirjeldus- ja korrastustöö esimene etapp käivitus 2009. aasta märtsis, kui Rahvusarhiivi töötajad Gristel Ramler ja Birgit Nurme töötasid läbi 101 isikufondi umbes 300st, kokku 580 Keskuses asuvast EAU fondist. Koostööd hindasid positiivselt nii Eesti kui USA pool ning projekti otsustati jätkata. 2010. aastal käisid IHRC-s abis Kristel Tammik ja Margit Laanemets.
Nii nagu projekti esimesel aastal, algas ettevalmistus ka seekord juba Eestis. Kuna 2009. aastal kirjeldati isikuarhiive, siis otsustasime seekord vaadelda organisatsioonide materjale. Kõigepealt valisime fondi nimede ja olemasolevate andmete põhjal välja need, mis võiksid uurijatele potentsiaalselt rohkem huvi pakkuda.
Eeltööna valmis üle 50 arhiivimoodustaja kirjelduse, mida sai Keskuse arhiivimaterjalide põhjal reeglina veelgi täpsustada ja täiendada. Kuu pikkuse töö lõpptulemus on 113 EAÜ organisatsiooni fondi kirjeldust, sh säilikute loetelud, arhiivimoodustaja ajalugu, daatumid, ainese keel, olemasolu korral viited seotud ainesele jne. Andmed vaadatakse üle IHRC töötajate poolt ning avaldatakse nende koduleheküljel, tulevikus loodetavasti ka Rahvusarhiivi virtuaalses uurimissaalis VAU.
IHRCs asuvad EAÜ arhiivifondid on vägagi eriilmelised nii mahult, sisult, korrastatuselt kui ka terviklikkuse seisukohast. Küllaltki ulatuslikult tuli kohapeal teha elementaarset korrastustööd, kuna tihti olid dokumendid kaustades ilma mõistetava süsteemita. Ette tuli isegi esialgsete fondide omavahelist liitmist, lahutamist, ümbertõstmist ja fondi nimede muutmist, kuna ühe arhiivimoodustaja dokumendid võisid olla jagunenud kahe (või enama) eraldi fondi vahel või asusid mitme eri arhiivimoodustaja materjalid ühes fondis.
Samas ei vähenda see mingilgi määral ühegi EAU kogu väärtust. Nii võivad ka kõige pisemad fondid sisaldada vägagi ainulaadset informatsiooni meile seni vähe teada olevate teemade kohta, nt eestlasteste tegevus Ameerikas juba enne II maailmasõda (nt Bostoni Eesti Seltsi fond, Baltimore’i Eesti Selts, uue moodustatud Eesti-Ameerika spordiklubi fond jt); suured fondid võivad sisaldada kastide kaupa korrastamata, ent äärmiselt põnevat ja informatiivset kirjavahetust (nt korporatsioonide Filiae Patriae, Fraternitas Liviensis ning Raimla fondid). Eriti oluline on fakt, et seni läbi töötatud organisatsioonide materjalide kohta leidub paralleelset arhiiviainest Eestis vaid mõnede üksikute kohta (nt Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul, ERA.5015).
Kirjeldatud fondide hulgas ongi põhiliselt haridus-, kultuuri-, poliit-, noorte- ja kohalikud organisatsioonid, mis kajastasid eestlaste saabumist USAsse, nende kultuurilist, poliitilist ja seltskondlikku tegevust nii USA kui ülemaailmsetes eestlaste ja baltlaste organisatsioonides, nende omavahelist suhtlust ning kirjavahetust mujal eksiilis asuvate eestlastega. Ajaliselt on hõlmatud periood 20. sajandi algusest 21. sajandi alguseni, ent rõhuv enamus materjali kajastab siiski 1950.-1980. aastaid.
Läbi töötatud materjalide hulgast tahakski eriti esile tõsta ulatuslikku korrespondentsi, kus omavahel võivad segunenud olla organisatsiooni(de) ja isiklikud kirjad ja teemad. Tulevased uurijad peakski arvestama faktiga, et isiku ning organisatsioonide arhiivifondide omavahelised piirid on mõnikord üsna tinglikud. See tuleneb konkreetse organisatsiooni suhetest nende juhtfiguuridega ning fondi kujunemise ajaloost, kus materjalid on arhiivi üle andnud mõni organisatsiooni aktiivseim liige vastavalt sellele, kui palju ja missugune dokumentatsioon tema käes on olnud. Ka isikuarhiivides leidub organisatsioonide dokumentatsiooni. Arvessse tuleb võtta veel sedagi, et juriidiliselt iseseisvate organisatsioonide tegevus oli tihti omavahel nii sisuliselt kui organisatsiooniliselt lahutamatult põimunud, nt kohalik eesti selts, eesti maja, täienduskool jne.
Lisaks eelnevale on huvipakkuvaimad veel mälestused ja käsikirjalised materjalid eestlaste ajaloo kohta. Viimaseid võib leida eelkõige erinevates isiku-, aga ka erinevate organisatsioonide fondides. Peamiselt meenutatakse elu ja sündmusi Eestis (nt 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse, nö vaikiv ajastu) ja sealseid institutsioone (nt politsei, sõjakoolid), põgenemist ning vähesemal määral ka elu USAs.
Mainida tuleks sedagi, et lisaks Ameerika eestlastele, võib EAÜ kogude hulgast leida huvitavat materjali ka eestlaste diasporaa kohta Inglismaal, Saksamaal, Rootsis jne.
Kahe aastaga on seega kirjeldatud ja süstematiseeritud 214 fondi kokku umbes 580st. Fondidest täieliku ülevaate saamiseks ja uurijatele kättesaadavamaks tegemiseks oleks vajalik seda tööd kindlasti jätkata.
Kristel Tammik
Margit Laanemets