Väliseesti jõulutoite maitsmas ja uurimas

12. detsembril, pimedal jõulukuu õhtul, kogunesid eesti diasporaa huvilised Tallinna Rahvaülikooli õppekööki, et Kristina Luppi juhendamisel valmistada väliseestlaste jõulutoite.

Toidutavad on üks osa rahvuslikust identiteedist. Eestlasi elab üle maailma mitmetes paikades. Seetõttu on ka jõululaud eesti diasporaas kirev ja huvitav. Jõululaual on ühtaegu nii traditsioonilised hapukapsas ja verivorst kui ka ühte ja teist kohalikust toidust, mis on samuti oma koha eestlaste toidusedelis välja võidelnud. Koos Kristinaga, kes on elanud erinevates eesti kogukondades, saimegi teada, millised maitsed teevad jõuludest jõulud salapärasel maal nimega Väliseesti. Meie menüüs oli vürtsikas, kuid magus jõulujook glögi, mis soojendas saabastes külmetanud varbad kiirelt üles. Lasime hea maitsta seenepirukatel, kreveti- ja avakaadorullidel ning kalkunitäidisega suupistetel. Kui seltskond väliseesti toidu huvilisi oli maitsvad road ühiselt valmis meisterdanud, istuti lauda ja jutt jätkus toiduvalmistamise teemadel. Räägiti, milliseid toite on Eestis valmistatud ja kuidas leiti okupatsiooni tingimustes võimalusi, et laud rikkalikult katta. Juttu oli mõistagi ka väliseestlaste toidulauast ja osaliste muudest huvitavatest toidukogemustest.

Kristina on Torontost pärit eestlanna, kes kaitses hiljuti Adelaide´i ülikoolis gastronoomia erialal magistritöö. Selles käsitleb ta Eesti toidukultuuri aastatel 1918-1991. Magistritöö on jagatud kaheks: iseseisvusaegne ja okupatsiooniaegne Eesti toidukultuur. Huvitav on jälgida, kuidas Kristina otsib oma töös vastust küsimusele, mis on Eesti toit ja kuidas olud ning ajad on mõjutanud meie toidulauda.

Suur aitäh BaltHerNetile ja Maarja Merivoo-Parrole selle vahva ettevõtmise korraldamise eest ja Kristina Luppile heade õpetussõnade eest maitsvate roogade valmistamisel.

Jane Kalajärv