30. mail toimus Riias Läti Ülikoolis BaltHerNeti noorte diasporaa-uurijate seminar. Tihedas päevakavas oli üheksa ettekannet, ekskursioon muuseumis ja töökohtumine suulise ajaloo teemadel. Esinejaid oli nii Balti riikidest kui ka Rootsist, Kanadast ja USAst. Seminari temaatiline ulatus oli võrdselt laiahaardeline – Kanada põlisrahvaste noorsootööst Siberi lätlaste sotsiaalvõrgustikeni. Ehkki programm oli mitmekülgne, kerkisid peagi esile mõned nähtused, millele erinevad esinejad oma vaatevinkleid pakkusid. Nii said põnevaks mosaiigiks suhtlemise ja infovahetuse küsimus, koloniaaldiasporaad ning poliitiline vastupanu.
Esimesena kõneles Toronto Ryersoni ülikooli sotsiaaltöö eriala vilistlane Michael Auksi, kes tutvustas oma magistritööd Kanada põlisrahvaste noorsootööst. Olles ainukene teadaolev eesti-ojibwe juurtega noor, rääkis Michael teemaga seoses avameelselt ka oma isiklikest kogemustest. Kaugete maade ja põlisrahvaste teemal jätkas arhivaar ja BaltHerNeti juhatuse liige Guntis Švitinš, kes tutvustas Läti koloniaalminevikku seoses Kuramaa hertsogiriigi kaubandustegevusega Tobago saarel. Ta kõneles arhiiviallikatest ning näitusest, mis nende baasil hiljuti loodi. Esimese sessiooni lõpetas Tartu Ülikooli etnoloogia magistrant Ann Aaresild, kes tutvustas diasporaa ja kodumaa vahelise suhtlemise teemat, mis on ühtlasi tema lõputöö fookuses.
Enne lõunat esinesid veel Toms Kikuts ja Lilita Zalkalns. Läti Ajaloomuuseumis teadurina töötav Toms tutvustas Venemaa Euroopa osas elavate lätlaste ajalugu, mida on seni kasinalt uuritud. Stockholmi Ülikooli lektor Lilita Zalkalns aga esitles üht osa oma doktoritöö projektist, mis puudutab Läti diasporaa reaktsioone Nõukogude repatrieerumiskampaaniatele aastatel 1955-58.
Pärastlõunase sessiooni avanud Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse juhataja Sander Jürisson kõneles oma asutuse ajaloost seoses selle mitmekordse juubeliga ning Vilnius tegutsev Rima Gungor esitles oma dokumentaalfilmi projekti, mis avab Leedu vägivallatu revolutsiooni tagamaid ja realiteete. Viimastena astusid üles Liene Salmina Valmierast ja Kristine Bekere Riiast. Magistrant Liene kogemustepagasisse mahub kahe aasta pikkune õpetajakarjäär Siberi lätlaste hulgas ning sellega seonduvalt paeluvad teda suhtlusvõrgustike küsimused nii diasporaade vahel kui diasporaade ja ajaloolise kodumaa vahel. BaltHerNeti juhatuse liige ja Läti Teaduste Akadeemia teenistuja Kristine Bekere vaatles aga propaganda mõjusid Daugavas Vanagi organisatsiooni juhtumi näitel.
Kõigile ettekannetele järgnesid diskussioonid ja seminari lõpus tutvustas Karin Kiisk BaltHerNeti tegevust ning võimalusi, kuidas ettevõtmistega haakuda. Seejärel liiguti ühiselt Läti okupatsioonimuuseumi. Seminariseltskonnale tehti ekskursioon ning pärast seda istuti ühiselt maha kuraator Lelde Neimanega, kelle juhtimisel arutleti suulise ajaloo kui meetodi rakendamise teemadel.
Maarja Merivoo-Parro
Vaata ürituse fotosid:
galerii 1