Uudiste arhiiv

  Kultuuriministeerium ja Tartu Ülikool kuulutavad välja mälestuste kogumise, kuhu oodatakse meenutusi Eesti iseseisvuse taastamisele kaasa aidanud üritustest ja aktsioonidest, mida korraldasid väliseesti organisatsioonid ja institutsioonid või mida võeti ette omal käel.

19. jaanuaril 2008 toimus Saksamaal, Hamburgis väliseesti arhiivide töörühma ja EÜSL-i Hamburgi Eestlaste Akadeemilise Seltsi korraldusel arhiivinduslik infopäev. Sarnaseid infopäevi, kus tutvustatakse väliseesti arhiivide töörühma tegemisi ja koolitatakse osalejaid arhiivialastes küsimustes, on varem korraldatud Stockholmis (19. märtsil 2006) ja Peterburis (17. märtsil 2007). Seekord viibiti HEA Seltsi kutsel 18.-21. jaanuaril 2008 Hamburgis. Infopäev toimus Hamburgi Soome Meremeeste Kiriku ruumides. Väliseesti arhiivide töörühma liikmed esinesid arhiivindusalaste ettekannetega ning vastasid osalejate küsimustele. Pärast vastastikust tutvumist rääkis Piret Noorhani teemal „Väliseesti kultuuripärandi hoidmine: kogemused ja tulevikuplaanid“. Kuulajatele tutvustati väliseesti arhiivide töörühma ideed ja seni tehtut, väliseesti kogukondades tegutsevaid arhiive ja nende töökogemusi, Rahvuskaaslaste programmi ning töörühma tulevikuplaane. Tiiu Kravtsevi ettekandes „Ühingu arhiivi loomine ja pidamine: dokumendi- ja arhiivihalduse nõuandeid“ anti nõu arhiivi loomiseks, räägiti olulisematest dokumendiliikidest ühingute arhiivides, arhiivide ülesehitusest, korrastamisest, säilitamisest jm. Selle ettekandega haakus Merike Kiipuse poolt käsitletud teema „Pabermaterjalide säilitamisest arhiivraamatukogu vaatevinklist“. M. Kiipus tegi põhjaliku sissevaate raamatukogude korraldusprintsiipidesse ja peatus hoiutingimustele esitatavatel nõuetel ja säilitustegevusel. Kuulajate tagasisidest selgus, et eestlaste arhiividega tegelemisel on peamisteks probleemideks raha, aja ja ruumide nappus. Samas tõdeti, et huvi oma kogukonna kultuuripärandi kogumise ja säilitamise vastu on olemas. Vajatakse informatsiooni, kuidas tekkivaid arhiive korraldada ning säilitada, nõuandeid oma ala spetsialistidelt. Soome Meremeeste Kiriku ruumidest suunduti kesklinnas asuvasse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Hamburgi esindusse. Teekond kirikust EAS-i ruumidesse kujunes tänu Liilika M. Allevi säravale ja asjatundlikule giidietteastele kosutavaks ja arendavaks hingetõmbepausiks enne viimast ettekannet. EAS-i mugavat internetiühendust kasutades rääkis Birgit Kibal teemal „Riigiarhiivi andmebaasid ajaloohuvilise teenistuses (oma sugupuu uurimine)“, tutvustades põhjalikult Rahvusarhiivi veebiprojekti „Saaga“, mis on suureks abiks neile, kes soovivad oma sugupuud uurida. 20. jaanuaril käidi Bad Oldesloes külas Kaja Telschow’il, Tallinna Linnaarhiivi endisel töötajal, kes nüüd õpetab Hamburgi Ülikoolis. K. Telschow andis ülevaate Berliinis asuvast EÜSL-i arhiivist, mille korraldamisega ta on tegelenud. Arutleti Saksamaa eestlaste kultuuripärandi säilitamisega seonduvate küsimuste üle laiemalt. Leiti, et oluline on saada täpsem ülevaade arhiiviväärtuslikest kogudest. Pärast seda, kui töörühm oli asunud koduteele, siirdus selle juht Piret Noorhani edasi Aachenisse ja Kölni. Aachenis arutati Sulo Rosenthali, Mare Rahkema ja Merike Miländeriga EÜSL-i juubelialbumi koostamise ja kirjastamise üle. Palju ettevalmistavat tööd on tehtud, nüüd oleks tarvis see tulemusliku lõpuni viia. Eesti kolleegid on nõus omalt poolt kaasa aitama, et väljaanne võiks ilmuda ESTO 2009 ajaks. Seejärel kohtus P. Noorhani Kölni Eesti Rahvuskoondise esinaise Mare Rahkema ja liikme Triin Englandiga, et anda nõu KERK-i arhiivi korrastamiseks. KERK sai 2007. aastal Rahvuskaaslaste programmilt arhiivi kordaseadmiseks toetust, mida on kasutatud väga sihipäraselt. Sellisena võiks KERK-i projekt olla eeskujuks ja innustuseks teistelegi väliseesti organisatsioonidele. Samuti peeti aru Saksamaa eestlaste kultuuripärandit koondama hakkava kodulehe loomise üle. Külaskäik Saksmaale oli oluline ja kasulik mitmes mõttes. Võõrustajad said kuulda sellest, mida on väliseesti kultuuripärandi säilimiseks tehtud teistes Eesti kogukondades ja kodu-Eestis. Töörühma liikmete poolt jagatud nõuanded peaksid Saksamaa eestlastel aitama teadlikumalt ja tõhusamini tegeleda arhiivide kordaseadmisega. Sõlmitud kontaktid annavad võimaluse arhiivitöös tekkivate küsimuste korral Eestist nõu ja abi leida. Oli meeldiv kogeda, et nooremal generatsioonil, nn uutel väliseestlastel, on nii huvi kui vastutustunnet. See võiks olla üheks garantiiks Saksamaa eestlaste kultuuripärandi olulisema osa säilimisele ja seeläbi ka eestluse püsimisele. Väliseesti arhiivide töörühma liikmetele andis külaskäik olulisi lisateadmisi Saksamaa eestlaste arhiivikogude kohta. Jääb vaid üle loota, et koos tehtud plaanid teostuvad. Selleks soovib väliseesti töörühm oma partneritele Saksamaal  jõudu ja pikka meelt Väliseesti töörühm on väga tänulik Mare Rahkemale, Riina Leminskyle, Liilika M. Allevile ja kõigile teistele, kes kohtumiste õnnestumisele kaasa aitasid. Samuti täname  Rahvuskaaslaste programmi, mis üritust rahaliselt toetas. Karin Kiisk Piret Noorhani Vaata pilte    

  Samaarast sai esimeste Eesti- ja Liivimaalt väljarändajate unistuste maa, kus kuulduste järgi kerge töö ja rohke saak ees ootamas. 19. sajandi teisel poolel rajati piirkonda rida eesti asundusi. 21. sajandi algul reisisid Anu Korb ja Tiit Joala nende väljarännanute jälgedes.

  Seminar koondab ühtse pealkirja alla kaks põhiteemat: “Rahvatantsuharrastuse roll eestluse säilimisel väljaspool Eestit“ ja „ Rahvatantsu roll identiteedi kandjana kodu-Eestis“.

  10.-11. jaanuaril Eesti Rahva Muuseumis toimunud BaltHerNet Balti seminaril asutati mittetulundusühing Baltic Heritage Network (BaltHerNet).

  Ajalooarhiivi kasutusosakonna eestvedamisel on kahe nädala pärast, 29. jaanuaril teoks saamas kogu Rahvusarhiivi ja eeskätt arhiivide kasutajaid hõlmav teabepäev “Arhiivilt kasutajale: Masinaga minevikku ja tulevikku”.

24. novembril toimus Austraalias Queenslandis, Woolloongabba Luteri koguduse saalis traditsiooniline kirjanduslik kadripäev, seekord Karl Eduard Söödi 145. sünniaastapäeva tähistamiseks.

30. novembril 2007 külastas Eesti peaminister Andrus Ansip Stanfordi ülikooli Herbert Hooveri nimelist Sõja, Revolutsiooni ja Rahu Instituuti, kus ta esines Eesti majanduse teemalise sõnavõtuga. Külaskäigu raames kuulas peaminister Hooveri Instituudi Arhiivi kogudele tuginevat ettekannet Eesti ajaloost.

21.-25. augustil 2007 toimus Võrumaal, Kokel väliseesti arhiivide töörühma ning Karl Ristikivi Seltsi poolt korraldatud suvekool “Eestlaste kultuuripärand võõrsil”.

Haridus- ja teadusministeeriumi korraldamisel toimus 12.-13. novembril Tallinnas Rahvusraamatukogus rahvuskaaslaste programmi konverents, kus anti ülevaade programmi senisest käigust ja arutati uue programmi põhiseisukohti. Konverentsil osalejaid oli kokku 12 riigist.