Eesti peaministri visiit Hooveri Instituudi Arhiivi Californias

30. novembril 2007 külastas Eesti peaminister Andrus Ansip Stanfordi ülikooli Herbert Hooveri nimelist Sõja, Revolutsiooni ja Rahu Instituuti, kus ta esines Eesti majanduse teemalise sõnavõtuga. Külaskäigu raames kuulas peaminister Hooveri Instituudi Arhiivi kogudele tuginevat ettekannet Eesti ajaloost.

Eesti iseseisvuse esimeste aastatega seotud materjal moodustab osa Hooveri Instituudi Arhiivi asutamisainesest. Herbert Hoover osales Pariisi rahukonverentsil Versailles’s ning kogus dokumente mitmetelt seal osalenud delegatsioonidelt, sh Eesti esindajatelt. Ta oli samuti Ameerika Abi Administratsiooni (ARA) vastutav isik. See Esimese maailmasõja järgne ulatuslik ettevõtmine varustas Euroopat ja Venemaad toidu ja muu hädavajalikuga, mh toideti ka paljusid eesti lapsi. Pariisi rahukonverentsiga seotud dokumentidest ning ARA protokollidest, mille Hoover saatis oma alma materisse Stanfordi, sai instituudi arhiivkogu algus.

Peaministrile ja tema saatjaskonnale näidati 1920. aasta Versailles’ rahukonverentsiks valmistatud Eesti kaarti. Kaardil on Tartu rahu põhjal kokku lepitud Eesti piirid – näha on tollase Eesti etnilise populatsiooni ulatus, mis oli märkimisväärselt suurem 1918. aastal iseseisvunud Eesti riigi piiridest. Samuti oli võimalik tutvuda käsitsi joonistatud kaardiga ARA toidujagamispunktidest Eestis. Dateerimata kaardilt oli võimalik kindlaks teha, et ARA abistas igapäevaselt 43 000 eestlast.

Delegatsioonile näidati tervet rida fotomeenutusi Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva tähistamisest Tallinnas. Need 1928. aastal tehtud fotod on osa arhiivi Franciszek Charwati kogust ning koos erinevate Eesti kõrgete aukandjatega on piltidel nii stseene sõjaväeparaadist ja laulupeost kui ka Tallinna vaateid. Charwat oli 1920. aastatel Balti riikidesse tööle määratud Poola diplomaat.

Photo: Stanford Visual Arts Services

Arhiivis on ka teisi materjale Eesti iseseisvuse algusaegadest ning peaminister Ansipile ja tema saatjatele näidati dokumente Kaarel Robert Pusta kogust. Nende hulgas oli Pusta kirjavahetus ajast, mil ta oli Eesti vabariigi välisminister ning ka materjalid iseseisvuse kaotusele järgnenud perioodist, mil Pusta oli Eesti saadik Hispaanias.

Eesti külalistel oli erihuvi haruldase albumi vastu, mis sisaldab fotosid Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutamisest 1939. aastal. Selle albumi, milles on pilte naeratavast Stalinist vestlemas natsiametnikega, pani kokku Saksa välisminister ja selle leidis Ameerika sõdur peale Teist maailmasõda.

Arhiivis on dokumenteeritud ka Teise maailmasõja järgsete Eesti sõjapõgenike mälestused. Delegatsioonile näidati Saksamaa Geislingeni põgenikelaagri aastaraamatut ja plaani. See kutsus ühes kuulajatest (kohalik elanik, kes on peaministri sugulane) esile tundepuhangu – ta oli varases lapsepõlves selles laagris elanud. Laagri plaani uurides oskas naine näidata täpset kohta, kus tema perekond elas ja kus ta oli koolis käinud.

Teine huvitav reaktsioon tuli kuulajaskonna hulgast, kui arutleti Raadio Vaba Euroopa / Vabadusraadio suure kogu üle, mis sisaldab mh salvestusi eestikeelsete saadete toimetusest. Foto habetunud Eesti president Toomas Hendrik Ilvesest Raadio Vaba Euroopas töötamise ajast hämmastas tema poega, kes õpib Stanfordis. Algul ei tundnud ta pildil kujutatud isikut ära, kuid pärast lähemat vaatlust nõustus, et tegu on tõesti tema isaga.

Näidati ka mitmeid esemeid arhiivi plakatite kogust, mille hulgas oli Tallinna 1944. aasta märtsipommitamise 45. aastapäeva mälestusteenistuse oma. Välja pandud oli ka Leedu plakat Balti ketist – inimketist, millega märgiti Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeva.

Peaministri saatjaskonda teavitati ka arhiivis käimasolevast Eestiga seotud kogumistööst. Esitluse käigus näidati materjale viimastest Eesti Riigikogu valimistest ning peaministrile räägiti 2006. aastal Tartus toimunud Rahvusvahelisest Välisbalti Arhiivide Konverentsist.

David Jacobs, Hooveri Instituudi Arhiiv