Ilmus vene etnograafi Irina Truškova raamat Vologda-Vjatka piirkonna eestlastest ja lätlastest

Вологодско-вятские прибалтийцы: этнокультурные очерки», Киров, 340 С.

Irina Truškova monograafia sisaldab huvitavaid andmeid eestlaste ja lätlaste Stolõpini-aegsest väljarändamisest Volodga-Vjatka piirkonda, asunike elu sisseseadmisest võõrsil ja nende edasisest käekäigust. Autor on teinud korduvalt välitöid eestlaste ja lätlaste kompaktsel asualal, praeguse administratiivse jaotuse järgi Kirovi oblasti Oparino rajoonis. Monograafias analüüsitakse unikaalseid ekspeditsioonide andmeid koos Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni arhiivide allikatega.

Monograafia koosneb kolmest peatükist, millest esimene on pühendatud Baltimaade etnokultuurilisele situatsioonile ja majandusoludele, mis kutsus esile talurahva agraarse migratsiooni. Autor rõhutab, et Baltikumi talupoegade saatust mõjutasid olulisel määral XX sajandi algul läbi viidud Stolõpini agraarreformid, mille alusel asustati osa rahvastikust Vene impeeriumi idaaladele, ka Vologda-Vjatka piirkonda. Etnilise kultuuri kandjad viisid endiga kaasa kariloomi, mööblit, tööriistu, raamatuid jm. Hariti üles seni tühjalt seisnud metsaavarused ja loodi talude süsteem. 1920-aastateks olid Oparino rajoonis Permi-Kotlase raudtee piirkonnas asunud talumajandid muutunud suurteks majandusüksusteks.

Teises peatükis käsitletakse lähemalt väljarännanute ja nende järglaste traditsioonilist kultuuri. Kolmandas peatükis keskendutakse sotsialistlike ümberkorralduste (kollektiviseerimine, repressioonid) mõjul, aja jooksul ja mitmekultuurse ümbruse tõttu aset leidnud kultuurimuutustele. Kompaktset eestlaste ja lätlaste asuala piirkonnas enam ei leia, kuid eesti ja läti kultuurimõjud on tänini tuntavad.

Anu Korb