29. mail toimus Tallinna Ülikoolis XI BaltHerNeti seminar noortele diasporaauurijatele. Ehkki kokkusaamine toimus Eestis, oli esinejaskond rahvusvahelise hõnguga – ettekande pidajaid oli kohale sõitnud ka Soomest, Inglismaalt ja Lätist.
Ürituse avas reisiraportite sektsioon, mille käigus Tallinna Ülikooli doktorandid Maarja Merivoo-Parro ja Jane Kalajärv jagasid oma hiljutisi kogemusi seoses välismaiste mäluasutustega. Maarja tutvustas Soomes asuvat Turu Migratsiooni Instituuti, kus ta käis DoRa stipendiaadina ning Jane rääkis Californias asuvast Stanfordi Ülikooli raamatukogust.
Seejärel oli kord Tartu Ülikooli folkloristika magistrandi Kaisa Kulasalu käes, kes pidas ettekande pealkirjaga “Oskar Loorits: kustutatud ja kustutamatu”, milles käsitles seda, kuidas Teise maailmasõja käigus Rootsi pagenud Eesti Rahvaluule arhiivi asutaja Oskar Looritsa materjale praeguse Kirjandusmuuseumi kogudes Nõukogude tsensuuri tingimustes koheldi. Tema järel astus üles Tartu Ülikooli ajaloo doktorant Mari-Leen Tammela, kes oli seminarile tulnud Soomest, kus tegutseb Hämäläis-Osakunta stipendiaadina. Ta kõneles teemal “Eestlaste 1905. a revolutsiooni järgne emigratsioon Ameerika Ühendriikidesse ning mõnda 1917. aasta repatrieerujatest”.
Diskussiooni ning pausi järel läks kava edasi raamatuesitlustega. Inglismaal resideeruv vabakutseline ajakirjanik ja Glasgow Ülikooli doktor Tiina Tamman esitles teost “August Torma – sõdur, saadik, salaagent” ning tema ametivend, samuti vabakutselise tõlkijana tegutsev Riia elanik Hannes Korjus tutvustas oma raamatut “Lätimaal eestlasi otsimas”.
Kõigi ülesastumiste järel oli vaba ning intrigeeriv diskussioon. Lisaks programmis olnud teemadele, jättus juttu ka muude põnevate küsimuste üle. Mitmed kohalolijaist olid hiljuti naasnud välitöödelt – Aivar Jürgenson Abhaasia eestlaste juurest, Anu Korb Krasnojarski Kraist ning Tiina Tamman Peterburist. Lisaks tekitas elevust BaltHerNeti sekretär Karin Kiiski kohalolu, kes oli kõigest mõned päevad varem saabunud Eestisse mitme kuu pikkuselt visiidilt Torontosse, mille kestel ta tegi arhiivitööd. Aivar Jürgensoni oli põhjust õnnitleda ka suure tunnustuse puhul, nimelt pälvis tema eelmisel noorteseminaril esitletud teos “Ladina rahva seas. Argentina ja sealsed eestlased” 2011. aasta parima ajalooteose preemia. Aivari juhendatav Sander Jürisson aga oli seminaripäeva hommikul Tallinna Ülikoolis edukalt kaitsnud Brasiilia eestlaskonda käsitleva magistritöö.
BaltHerNeti noorte uurijate seminaridele traditsiooniliselt kulges üritus meeldivalt vabas õhkkonnas ning huvitavate teemade üle arutlemise tähe all. Uuendusena võib välja tuua Kanadas sündinud ja kasvanud antropoloog-gastronoom Kristina Luppi praktilise panustamise seminari heaks kordaminekuks – rikkaliku einelaua valmistas ette just tema. Võib loota, et ka sellest kujuneb traditsioon.
Maarja Merivoo-Parro
Vt fotosid