Kirjad ja mustrid kodustele. Erika Kalami etnograafilised postkaardid

Mu ema Erika Kalam oli kirglik kunstiarmastaja. Mäletan meie Bostoni kodu seintel Eduard Wiiralti graafikat, riiulitel eskimo ja Aafrika skulptuure, akendel Soome Marimekko mustritega kardinaid, tubades Taani disainiga mööblit ja põrandatel rüiuvaipu.

Erika oli mitmekülgsete huvidega daam, aga kõige südamelähedasemad olid talle muidugi Eesti ja Skandinaavia traditsioonid. Kui talle juba pensionärina tuli mõte hakata kujundama jõulukaarte, sai ta inspiratsiooni loomulikult eesti rahvarõivastest. Aastate jooksul tegi Erika üle tosina eri kihelkondade mustriga kaardi ja mõned neist lasi ta trükkida ka erinevates värvides – kodumaale saadetud postkaardid olid ainuke side Eestiga nõukogude aja jooksul.

Tõnu Kalam,
dirigent ja muusik, Chapel Hill, Põhja-Carolina, USA

Erika Kalam sündis 26. septembril 1914 Peterburis. Tema isa Rudolf Krupp oli Eesti armee ohvitser. Peagi kolis perekond Tartusse, kus Erika kasvas üles ja mida ta pidas alati oma kodulinnaks. Ta õppis klaverit Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (praegu Heino Elleri Muusikakool) ja hiljem Tallinna konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), kus ta kohtus viiuli- ja vioolamängija ning dirigendi Endel Kalamiga ja saatis teda sageli klaveril. Nad abiellusid Tallinnas 1940. aasta juunis. 1944. aastal lahkusid nad Eestist ja algas kuueaastane periood Saksamaa erinevates põgenikelaagrites. 1950. aasta septembris asus perekond Ameerika Ühendriikidesse.

Pärast kolme aastat Bostonis kolis pere Indianapolisse, kus Endel Kalam sai erialast tööd Indianapolise sümfooniaorkestri dirigendina. Erika töötas kohalikus tehases RCA Corporation, kuid õppis ka ülikooli õhtukursustel joonestamist ja joonistamist. Kui pere asus 1955. aastal uuesti elama Bostonisse, algas Erika 35-aastane teenistus juba suuremates insenerifirmades. Abikaasa suri 1985. aastal.

Kuigi Erika ei töötanud kutselise pianistina, tegutses ta aastaid Bostonis väliseesti kooride ja tantsutruppide klaverisaatjana.

1993. aastal kolis Erika Põhja-Carolinasse Chapel Hilli, kus tema poeg Tõnu on siiani muusikaprofessor ja orkestri dirigent Põhja-Carolina Ülikoolis Chapel Hillis. Erika jätkas kõrge eani postkaartide kujundamist ja tootmist, hoides nõnda kontakti Eestiga. Inspiratsiooni sai ta eesti rahvakunstist, kasutades kindakirja motiive, Haapsalu salli õhulisi mustreid ja julget värvikoloriiti omamoodi minimalistliku vormistusega tarbegraafikas. Erika Kalam suri 90-aastasena 29. mail 2005.

Erika Kalami postkaardid jõuavad 2019. aastal Eesti Rahva Muuseumi arhiivi.
Näitus Eesti Rahva Muuseumi teabekeskuses on avatud kuni 20. detsembrini, sissepääs on prii.

Kuraator Kristjan Raba, kujundus Jane Liiv, paigaldus Tiit Sibul

Täname Tõnu Kalami perekonda.