Lahkunud on BaltHerNeti hea sõber ja seltsiline Sünteri Sass
Orissaare vallast Hindu külast pärit Aleksander Sünter ehk Sünteri Sass suri 26. jaanuaril.
30. detsembril sai Sass 42-aastaseks.
Aleksander Sünter sündis Saaremaal Kärla vallas Sõmera külas. Lõpetas Orissaare Keskkooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, õppis Tartu Ülikoolis semiootikat. Töötas Orissaare Muusikakoolis pilliõpetajana ja Tartus Tiigi Seltsimajas rahvakultuuri spetsialisti-projektijuhina. Juhatas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika õppetooli, õpetas rahvamuusika ajalugu tutvustavaid aineid: eesti rahvamuusikat ning rahvapille ja -muusikat.
Sünteri Sass oli Eestis tuntud pärismusmuusiku ja ansambli Oort eestvedaja ja lauljana. Ansambli kodulehelt loeme: “Oort haarab sarvist Suurel Härjal ja kannab sügavad vaod regirocki põllule. Nii kanduvad müütilised elamused aastatuhandete tagant Teieni, luues laulus meie rahva tulevikku.” Oort tõi regilaulule tagasi meie igapäevaellu, et see ei oleks vaid pelk meelelahutus või muuseumieksponaat. Sünteri Sass oli Oorti hing, sest Sassis oli salapärast väge, mis haaras inimesi tahes või tahtmata. Seda väge oli vaikselt kõnelevas Sassis, aga eriti musitseerivas Sassis.
Sass oli BaltHerNetiga koos alates selle algusest. Esimese BaltHerNeti arhiivindusliku suvekooli lõpuõhtul 2007 Kokel tõmbas ta lõõtsa ja lõi laulu. Kogu ilmast kokku sõitnud eesti pärandihoidjad sattusid laulmisega sedavõrd hoogu, et ei lõpetanud enne hommikut. Sündinud oli traditsioon: siitpeale ei olnud ükski BaltHerNeti suvekooli või konverentsi lõpuõhtu mõeldav ilma Sassita ja vägeva laulmiseta. Need olid alati väga oodatud õhtud: südasuviselt lõputud-valged, alguses hoogsad, lõpupoole nostalgiassse ja melanhooliasse suubuvad. Vastu hommikut jäi Sassi ümber istuma väike rühm unetuid, kes ei raatsinud laiali minna – oldi valmis kuulama seni, kuni Sass oli nõus laulma-mängima. Need olid väga erilised olemas- ja koosolemise hetked,mis liitsid balthernetlased suureks sõbralikuks pereks. Need olid nii teraapia- kui meditatsioonihetked ja võib vaid oletada, mis toimus kaugelt (või ka lähedalt) tulnute hinges, kui nad endid Sassi lugudest lummata lasid. Tema mängitud Ukuaru valss oli nii ilus, et rebestas hinge…
2010. aasta suvekool toimus Viljandis Pärimusmuusika Keskuses Sassi juures, kus ta parasjagu teabekeskuse juhataja ametit pidas. Sel ajal oli Pärimusmuusika Keskus ka BaltHerNeti kollektiivliige ja Sass mõistagi selle kontaktisik ning abiline Viljandi suvekooli korraldamisel.
2011 ja 2012 suvel tuli Sass meie sekka koos oma pereansambliga, mille kohta ta on öelnud: seda poleks sündinud, kui teda poleks tabanud raske haigus. Sassil diagnoositi 2006. aastal II astme ajukasvaja. 2011. aastal, kui haigus jõudis agressiivsesse IV staadiumisse, käis ta operatsioonil, millest taastus. Kääriku suvekoolis 2011 oli ta tõesti platsis ja mängis jälle. See kohtumine oli ilus ja valus ühtaegu – Sass jagas meiega oma haiguskogemust. Järgmisel hommikul pidi ta korralisele operatsioonijärgsele kompuuteruuringule minema. Enne lahkumist vahetati palju kallistusi ja sooje sõnu. Sassile oli neid väga vaja, aga meile mitte vähem – olime kõik mures. Tagasiteel Tartusse kuulutas aga bussitäis Sassi sõpru rõkkavalt rõõmu meedikutelt tulnud heade uudiste üle: Sassi seisund oli stabiilseks kuulutatud.
2013. aasta suvel Sass enam meie sekka ei tulnud. Saatsime talle tema Saaremaa koju tervisi, aga tundsime, et midagi väga olulist on puudu… Sassi lummust ei olnud.
Armas Sass, oleme tänulikud nende eriliste hetkede eest, mida oled meiega jaganud! Oleme tänulikud Su erilise avatud ja sooja meele eest! Oleme Sulle tänulikud muusika eest! Nüüd oled sa läinud oma teed. Mis on jäänud jälgedesse? Kuld on jäänud jälgedesse. Hoiame seda oma südames ja kui tuleme kokku, laulame veel – Sinu mälestuseks.
Aleksander Sünter
“Alguse Valguses” (autor Aleksander Sünter) – esitavad Aleksander Sünter (kitarr jalaul) ja Tiina Sünter (klaver ja laul).
Esitus salvestatud 13.04.2011 Viljandi Jaani kirikus toimunud TÜ VKA õppejõudude kontserdil. Video Tauno Uibo