Lahkus teenakas raamatukogutöötaja Elle Tarik

16. märtsil 2014 lahkus meie seast elupõline Tartu raamatukoguhoidja, Tartu Linnaraamatukogu väliseesti kirjanduse osakonna rajaja ja kauaaegne juhataja Elle Tarik.

Baltic Heritage Network mälestab Elle Tarikut, toredat inimest ja asjatundlikku kolleegi, kelle südameasjaks oli väliseesti raamatute kogumine, hoidmine ja lugejateni vahendamine. Tema tarkus ja sihikindlus olid eeskujuks meile kõigile.

Elle Tarik

Elle Tarik (neiuna Kaarna, 10. juuni 1938 Uhmardu küla, Kudina vald – 16. märts 2014 Kobratu küla, Tartu vald) oli eesti raamatukogundustegelane, Tartu Linnaraamatukogu direktor 1975–1983.

Ta sündis tollasel Tartumaal, praegusel Jõgevamaal popsi peres, on õppinud Vedu algkoolis, Tartu II Keskkoolis ja Tartu Kunstliku Vedelkütte Tehnikumis. Raamatukogundust õppis 1961–1964 Viljandi Kultuurharidustöö Koolis ja 1964–1969 Eduard Vilde nim. Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Käinud õppereisidel Soome ja Rootsi raamatukogudes.

Töötas 1956–1961 põllutöölisena Miina Härma nimelises kolhoosis, 1961–1964 oli Tartu külanõukogu sekretär, 1964–1966 Vedu, Nabala ja Kokora külaraamatukogu juhataja. 1968–1975 Tartu Rajooni Keskraamatukogu metoodik.

1966–1968 Nikolai Gogoli nimelise (alates 1987. aastast Oskar Lutsu nimelise) Tartu Linna Keskraamatukogu vanemraamatukoguhoidja, 1975–1983 direktor, 1983–1988 metoodikaosakonna juhataja. 1988. aastal rajas Tarik Tartu Linnaraamatukogu väliseesti kirjanduse osakonna (alates 2004 väliseesti ja vanema raamatu osakond), kus töötas surmani.

Elle Tariku direktoriks oleku ajal avati muusikasektor Lydia Koidula nimelises harukogus (1976), avati Annelinna harukogu (1977) ja valmis keskkogu juurdeehitus (1980).

Ta on avaldanud ajakirjanduses, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) aastaraamatutes ja kogumikes erialaseid artikleid, koostanud ja toimetanud kaks ERÜ aastaraamatut (1989 ja 2009) ning oma raamatukogu väljaandeid. Esinenud ettekannetega konverentsidel ja seminaridel.

Elle Tarik oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasasutajaliige (1988), juhatuse liige (1989–1993), auliige (2011), Eesti Kirjanduse Seltsi liige (1994), auliige (2006) ja Karl Ristikivi Seltsi (2002) liige. Eesti NSV Raamatuühingu liige (1974–1996). Ta oli ka Eestimaa Looduse Fondi toetajaliige.

Teda on autasustatud rinnamärgiga „Eesti NSV kultuuritöö eesrindlane“ (1974) ja Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetusega (1989) ning Eesti Vabariigi Valgetähe medaliga (2002). ERÜ aastapreemia laureaat (1991). Pälvinud mitmeid aukirju. Kultuuriministeeriumi tänukiri (2013).