Kuuldavasti matsid paljud eestlased, kes Teise Maailmasõja ajal oma kodudest lahkuma pidid, erinevaid asju maa alla lootuses, et ühel päeval naasevad nad koju ja saavad need üles kaevata. Lisaks väärisasjadele kuulus perekonna aarete hulka sageli ka asju, mida peeti kalliks muudel põhjustel kui eseme majanduslik väärtus.
Seni teadaolevatel andmetel on levinuimateks mahamaetud esemeteks serviisid. Võõrsil elanutele on lugude rääkimine mahamaetud aaretest üks viise, kuidas kodu meeles pidada ja säilitada kojunaasmise lootust. Peale Nõukogude Liidu lagunemist tulid inimesed tõepoolest koju tagasi ja mõned perekonnad leidsid oma mahamaetud aarded ka üles. Sellised kaasaegsesse folkloori kuuluvad aardelood on mõningatel juhtudel faktide ja reaalsete leidudega tõendatud.
Stockholmi Ülikooli professor Mats Burström juhib uut uurimisprojekti, mis keskendub Teise Maailmasõja ajal maha maetud Eesti perekondade aaretele. Projekti eesmärgiks on uurida esemete ja mälu vahelist suhet ning seda, kuidas on erinevate perekondade lood seotud ametliku ajalookäsitluse ja –pildiga. Projekti raames oodatakse lugusid perekondade aarete kohta – sõltumata sellest, kas aardeid on võimalik leidudega tõendada või mitte. Kui Teie perekonnal on oma aardelugu, või kui Te olete kuulnud mõne teise perekonna lugu, võtke palun Mats Burströmiga ühendust – ta oleks Teile väga tänulik!
Mats Burströmile on võimalik kirjutada e-posti aadressil mats.burstrom[at]ark.su.se
või postiaadressil: Mats Burström, Department of Archaeology and Classical Studies, Stockholm University, SE-106 91 Stockholm, ROOTSI
Telefon: +46 8 162095.